Tilgu on olnud juba vanast ajast praeguse Harku valla piirkonna parim sadamakoht tänu oma järsu merepõhja langusele. Tänu sellele sobis piirkond ideaalselt nii kalasadamaks kui ka kaubalaevade ankrupaigaks.
1920. aastad – kaks sadamat ja paekivi väljavedu
Veel 1920. aastatel tegutses Tilgu rannas kaks sadamat – üks kuulus sõjaväele ja teine oli eravalduses. Viimane tegeles sadamate kohal asunud kivimurrust pärit paekivi väljaveoga.
Varasemal ajal kasutati paelahmakate transportimiseks köisteed, hiljem asendati see kitsarööpalise raudteega. Osa sellest paematerjalist viidi teadaolevalt isegi ajalooliselt tähtsa sadamalinna Peterburi ehitamiseks.
Aurulaevaliin ja Rannamõisa kui suvituskoht
Tol ajal toimis ka Tilgu–Tallinna suunal regulaarne aurulaevaliin, mis vedas suvitajaid. Rannamõisa oli kõrgelt hinnatud puhkepiirkond, mida külastasid ja kus suvitasid paljud jõukamad kodanikud ja tuntud tegelased.
Nende seas olid näiteks ärimehed Jaan Venter, Georg Stude, Ivan Jegorov, majandusteadlane Bruno Weymarn, ajakirjanik Georg-Eduard Luiga, konsul Helmuth Vitte ning Kristjan Jürgenson.
Kohalikud kalurid ja mereleiva teenimine
Kõige pikemalt tagasi vaadates on Tilgu sadam ja selle ümbrus olnud kohalike kalameeste oluline tugipunkt – koht, kust mindi merele ja teeniti perele elatist.
Sellest annavad tunnistust mitmed säilinud ajaloolised fotod kalapaatidest, meremeestest ja rannaehitistest. Hoolimata muutuvast ajast ja elumere tormidest on see kogukond jäänud püsima ning peab Tilgut ka tänapäeval heaks kohaks oma mereleiva teenimiseks.
Hageni kivid
Tilgu sadamast Rannamõisa poole vaadatuna jääb umbes 180 meetri kaugusele merre võimas kivikangur, mida tuntakse Hageni kividena. Seal paikneb paarkümmend suuremat rahnu (ümbermõõdud 10–19 m, kõrgus kuni 5,5 m) ja ligi sadakond väiksemat.
Rahvasuus on need saanud nime baltisaksa loodusmaalija ja graafiku August Matthias Hageni järgi. Mõned julgemad rannakülastajad kasutavad neid siledamaid rahne tänapäevalgi privaatse päevituspaigana.
Tilgu koopad
Tilgu rannaastangul asuvad mere poolt liivakivisse uuristatud koopad, mida tuntakse Tilgu koobastena. Need on arvele võetud kui ürglooduse objektid.
Üks vanimaid ajalooürikutes (1832) mainitud koopaid on Röövlikoobas (“Raberhöhle”), mis asub Rannamõisapoolses pangaosas. Selle põneva koha kohta saab rohkem lugeda Andres Tõnissoni ja Ain Vellaki raamatust Eesti koopad.
Kasutatud kirjandus
- Terje Urbanik – Harku vald sõnas ja pildis
- Maalehe Raamat: Tallinnast Keila-Joale
- Terje Urbanik – Rannamõisa läbi aegade
- Terje Urbanik – Killukesed Harku valla ajaloost
