Tilgu on olnud juba vanast ajast praeguse Harku valla piirkonna parim sadamakoht oma järsu merepõhja languse tõttu.

 
Veel 1920. aastatel oli Tilgu rannas kaks sadamat, üks neist kuulus sõjaväele ja teine oli eravalduses, mis tegeles sadamate kohal olevast kivimurdest pärit paekivi väljaveoga. Varasemal ajal kasutati köisteed, millega lahti raiutud paelahmakaid laevadele toimetati ja hiljem asendati see kitsarööpalise raudteega. Osa paematerjali kasutati teadaolevalt ajalooliselt tähtsa sadamalinna Peterburi ehitamiseks.
Sellel ajal toimis isegi Tilgu-Tallinna suunal regulaarne aurulaaeva liiklus suvitajate vedamiseks kuna Rannamõisa oli kõrgelt hinnatud puhkepiirkond ka paljudele jõukamal järjel olevatele kodanikele. Rannamõisa piirkonnas omasid suvilaid toonased tuntud ärimehed Jaan Venter, Georg Stude, Ivan Jegorov, Kristjan Jürgenson, konsul Helmuth Vitte, ajakirjanik Georg-Eduard Luiga, majandusteadlane Bruno Weymarn,
Aga kõige pikemalt ajalukku tagasi vaadates on Tilgu sadam ja selle lähiümbrus olnud just ennekõike kohalike kalameeste oluline pidepunkt oma mereleiva teenimisel ja pere toitmisel. Sellest annavad tõestust ka mitmed säilinud ajaloolised fotod nii kalapaatidest, meremeestest kui ka rannaehitistest. Vaatamata elumere iseäralikule lainetusele on suutnud see kogukond jääda läbi aja püsima ja arvab ajaloolise Tilgu sadama ka tänapäeval heaks kohaks mereleiva teenimisel.
Hageni kivid
Tilgu sadamast Rannamõisa poole vaadatuna jääb ligikaudu 180 meetri kaugusele merre võimas kivikangru. Selles asub paarkümmend suuremat (ümbermõõdud 10-19 m, kõrgus kuni 5,5 m) ja umbes sadakond väiksemat rahnu. Rahvasuus tuntakse neid baltisaksa loodusmaalija ning graafiku August Matthias Hageni nime järgi Hageni kividena. Mõned julgemad rannakülastajad kasutavad neid siledamaid rahne ka tänasel päeval privaatse päevituskohana.
Tilgu koopad
Tilgu rannaastangul asuvad mere poolt kõrge liivakivi panga sisse uuristatud koopad - need on Tilgu koopad, mis on arvele võetud kui ürglooduse objektid. Tilgu koobastest üks vanim ajalooürikutes 1832. aastal ära märgitu oli Röövlikoobas "Raberhöhle", mis asus tegelikult Rannamõisapoolses pangaosas. Selle põneva koopa kohta on rohkem lugemist Andres Tõnissoni ja Ain Vellaki raamatus Eesti koopad.
Kasutatud kirjandus
Terje Urbanik. Harku vald sõnas ja pildis.
Maalehe Raamat. Tallinnast Keila-Joale.
Terje Urbanik. Rannamõisa läbi aegade.

Terje Urbanik. Killukesed Harku valla ajaloost.